Terapeudi konsultatsioon
Me võime elada oma harjumuspärases sisemaailmas aastaid ja mitte märgata, et midagi on valesti. Inimesel on tohutu võime kannatada, taluda, leppida ja harjuda. Meile võib ka tunduda, et olukord on lootusetu ja miski ei saa muutuda, kuid reaalsuses see enamasti nii ei ole.
Vastates ausalt järgnevatele küsimustele võid saada selgust, kas sul oleks põhjust abi otsida.
* Kas tunned masendust või depressiooni?
* Kas tunned kurvameelsust või üksildust?
* Kas koged stressi, läbipõlemist või mentaalset kurnatust?
* Kas tunned hirmu, süütunnet või meeleheidet?
* Kas koged ärevust ja pingesolekut?
* Kas koged kaotusvalu, elutüdimust või loobumist?
* Kas tunned hingevalu ja hüljatust?
* Kas tunned ennast väärtusetu ja alaväärsena?
* Kas tunned ebakindlust ja raskusi enese väljendamisel?
* Kas koged lootusetust ja ummikseisu?
* Kas koged ärrituvust, frustratsiooni ja ägedaid automaatseid reaktsioone?
* Kas koged viha, raevu või kättemaksu soovi?
* Kas tunned elurõõmu ja eluisu puudust?
* Kas koged keskendumis- või õpiraskusi?
* Kas Sul on raskusi magama jäämisel, magamisel või magad liigselt?
* Kas tunned, et sa oled halb inimene ega meeldi kellelegi?
* Kas koged kooli (töö)-kiusamist või eraldatust kaaslastest?
* Kas koged apaatsust ja huvipuudust enda, teiste inimeste või elu suhtes?
* Kas Sul on mure oma tervise või elu pärast?
* Kas koged endassetõmbumist ja loobumist?
* Kas koged emotsionaalseid söömasööste, ülesöömist või öösöömist?
* Kas tunned soovi toitu väljutada ja/või teed seda?
* Kas kontrollid liigselt oma toitumist ja välistad toidugruppe?
* Kas oled proovinud tulemusteta kehakaalu korrigeerida?
* Kas suhtud negatiivselt oma kehasse, kehakujusse või välimusse üldiselt?
* Kas sa tunned pidevalt vajadust olla täiuslik, eksimatu või ideaalse välimusega?
* Kas sa tunned hirmu vananemise ees?
* Kas koged emotsionaalse või füüsilise trauma tagajärgi?
Need küsimused andsid Sulle hea võimaluse oma olukorrast ja tunnetest ülevaade saada. Kui vastasid kasvõi ühele nendest küsimustest jaatavalt ja selline olukord on pidev ning kestev, siis on põhjust arvata, et vajad esimesel võimalusel tuge ja tegevusplaani, et Sinu seisund ei halveneks. Juba esimesel kohtumisel terapeudiga saad esmast tagasisidet oma murele ning ülevaate teraapia võimalustest. Edasine on juba Sinu otsustada!
NB! Tegu on levinumate murekohtadega! Kui Sa ei leidnud sellest nimekirjast oma seisundi või tunde kirjeldust ja kahtled oma olukorra tõsiduses, siis terapeudi konsultatsioonil saad asjad selgemaks. Kogedes oma elus pidevalt häirivaid tundeid, on keeruline endal lahendusi näha. Terapeut on Sulle sellisel juhul heaks toeks ning oskab pakkuda välja võimalikke tegevusplaane olukorra ja enesetunde parandamiseks.
Kindlustunde saamiseks tule tutvustavale konsultatsioonile, kus saad rohkem infot teraapiavõimaluste kohta.
Terapeudi konsultatsioon on kohtumine, mille käigus klient saab võimaluse oma mure ära rääkida ja tihti saab selle käigus olukord ka talle endale palju selgemaks.
Terapeut annab esmast tagasisidet probleemist lähtuvalt ja tutvustab erinevaid teraapiameetodeid ja võimalusi olukorra lahendamiseks. Terapeut pakub välja võimaliku tegevuskava mis kliendiga koostöös soovi korral ellu viiakse.
Konsultatsioon ei kohusta klienti millekski, kuid annab hea ülevaate võimalustest olukorda muuta, probleeme lahendada ja/või terveneda.
Terapeut annab esmast tagasisidet probleemist lähtuvalt ja tutvustab erinevaid teraapiameetodeid ja võimalusi olukorra lahendamiseks. Terapeut pakub välja võimaliku tegevuskava mis kliendiga koostöös soovi korral ellu viiakse.
Konsultatsioon ei kohusta klienti millekski, kuid annab hea ülevaate võimalustest olukorda muuta, probleeme lahendada ja/või terveneda.
Konsultatsioonid noortele vanuses 16-25 a on püsivalt soodushinnaga -50%.
Mis on meditatiivne teraapia?
Meditatiivne teraapia on nagu pilguheit sinu isiklikku jututuppa, kus nähtavaks ja kuuldavaks saavad kannatust põhjustavad kogemused, sisekõned, veendumused ja kõikvõimalikud tunded. Terapeut on sinu teejuht ja toetaja, kes pakub sulle selguse loomiseks jooksvalt vajalikke tööriistu, aitab olukordi lahti mõtestada ja teeb kokkuvõtted.
Inimese aju saadab välja elektriimpulsse. Sõltuvalt olukorrast on need erineva sagedusega. Ärkvel olles on ajulainete võnkesagedus kiirem ja suurema amplituudga kui lõdvestunult või magades. Ajulainete võnkesagedus langeb koheselt kui sulgeme silmad, kuna valdav osa ajuprotsessidest on seotud nägemismeelega. Suletud silmadega lõdvestunud seisundis viibides oleme me oma aju võngetega nn. beeta tasandil ning ühenduses oma alateadliku meelega. Selles olukorras on meil võimalik ära kasutada oma aju suurenenud võimekust ning teadlikkuse abil enda jaoks paremaid valikuid teha.
Kuni 7 aastaste laste aju toimib teetatasandil (ajulainete võnkesagedus 4-8 hz) mis on sügava unega võrdne, kahtluseta sisestusi vastuvõttev seisund. Kuni 12 aastaste laste aju toimib beeta tasandil (ajulainete võnkesagedus 8-14 hz), mis vastab uneeelsele aju võnkesagedusele ning on samuti vastuvõtlik seisund sisestustele. Me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest, kuid me pole olnud alati võimelised kogetut analüüsima. Vähese taustsüsteemi ja elukogemuse tõttu oleme me lapsena pigem kahtlusteta järeldusi teinud – enda ja maailma kohta.
Kuni 7 aastaste laste aju toimib teetatasandil (ajulainete võnkesagedus 4-8 hz) mis on sügava unega võrdne, kahtluseta sisestusi vastuvõttev seisund. Kuni 12 aastaste laste aju toimib beeta tasandil (ajulainete võnkesagedus 8-14 hz), mis vastab uneeelsele aju võnkesagedusele ning on samuti vastuvõtlik seisund sisestustele. Me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest, kuid me pole olnud alati võimelised kogetut analüüsima. Vähese taustsüsteemi ja elukogemuse tõttu oleme me lapsena pigem kahtlusteta järeldusi teinud – enda ja maailma kohta.
Alateadvus õpib läbi korduste ehk harjumuste loomise (ja ka läbi hüpnoosi). Võib öelda, et me oleme kõik oma kogemuste ja harjumuste peegeldused ning kuigi kogemused on oluline õppematerjal, on paljud nendest hakanud meis nö. oma elu elama ning ei tööta enam meie kasuks.
Meditatiivne taraapia toimub lõdvestunud olekus koostöös alateadliku meelega ning keskendub kahjuliku mõjuga kogemuste leidmisele ning ümberhäälestumisele.
Kui keha ja meel lõdvestuvad ja rahunevad, tekib meditatiivne seisund. Seisund, kus teadlik meel ei domineeri ega targuta. Selles seisundis ongi inimesel võimalik heita pilk oma alateadvuses toimuvale. Vaadeldes sündmusi ja kogemusi justkui distantsilt, tekib täiesti uus vaatenurk. Paljud olukorrad, mida me lapsena ei mõistnud, saavad nüüd selgemaks, paljud lähedased, keda me ei ole mõistnud, muutuvad aktsepteeritavaks. Kannatused, mida oleme
endaga hoolikalt kaasas tassinud, hakkavad tunduma mõtetutena ja oma aja ära elanuna. Lastes lahti meile mitte kuuluvast koormast, aegunud emotsioonidest ja lapselikest (võlts-)uskumustest, saame me hakata taastama ühendust oma „originaalminaga“. Olles ühenduses oma tunnetega, osates neid märgata ja minna lasta, hakkame me vabanema kannatustest, keha hakkab tervenema ja ühtäkki avastame me, et meil on valikud. Igal hetkel.
Ilmselt me ei saa alati kontrollida seda, mis meiega juhtub, aga me saame kontrollida seda, kuidas me sellelereageerime.
Sa oled targem kui sa arvad, positiivsem kui sa arvad ja suuremeelsem kui sa arvad. Paljud sinu imelised omadused ja teadmised lihtsalt ei saa võimalust avaldumiseks, kuna need on mattunud elu jooksul kogetud tunnete, uskumuste ja mõtete lademete alla. Neid kihte kogume oma elu algusest alates, iga päev. Kui mõnikord näitabki ennast mõni positiivne tunne, siis ei luba sa endal just kauaks seda nautima jääda, sest see ei saa ju ometi tõsi olla! Mul on ju kõik nii halvasti, ma olen ju nii halb inimene jne jne. Negatiivsusest, sundmõtetest ja lootusetusest lahtisaamine tundub enamasti võimatu. Kõik sinu elus justkui kinnitab sulle, et on täiesti põhjendatud ja õigustatud niimoodi tunda. Ja kuigi sinu „originaalmina“ sinu sees ei ole sellega nõus, ei kostu selle hääl sinuni.
„Originaalmina“ on see osa sinust, kellena sa siia ilma tulid. See, kes innukalt maailma avastas ja hoolikalt kogemustest õppis. Märkamatult võtsid sa omaks jupikese sind ümbritsevate inimeste valust, raskustest ja hinnangutest, saamata aru, et need ei kuulu sulle ega ole sinu kanda. Järeldused, mida sa elust ja sinuga juhtunust teinud oled, ei pruugi alati õiged olla, küll aga hakkavad need mõjutama sinu enesetunnet ja isegi tervist.
Kõik kogemused salvestuvad meie alateadvuses justkui enesekaitse programmidena. Ja nii me tihti tunnemegi! Me tahame ennast kaitsta negatiivsete emotsioonide eest ning samas käivitubki juba hirmu kaitsev foon. Hirmul on palju õdesid ja vendi ning nii leiavad ka need tee meie alateadvusesse. Selleks, et lõhkuda hirmu ja teiste häirivate tunnete poolt tekitatud mustreid, peame me ligi pääsema sinna, kuhu see kõik salvestunud on – meie alateadvusesse.
Kõik kogemused salvestuvad meie alateadvuses justkui enesekaitse programmidena. Ja nii me tihti tunnemegi! Me tahame ennast kaitsta negatiivsete emotsioonide eest ning samas käivitubki juba hirmu kaitsev foon. Hirmul on palju õdesid ja vendi ning nii leiavad ka need tee meie alateadvusesse. Selleks, et lõhkuda hirmu ja teiste häirivate tunnete poolt tekitatud mustreid, peame me ligi pääsema sinna, kuhu see kõik salvestunud on – meie alateadvusesse.
Mida sisaldab meditatiivse teraapia protsess?
Meditatiivse teraapia protsessile eelneb KONSULTATSIOON (1 tund), mille käigus terapeut tutvub sinu murega, tutvustab teraapia võimalusi ja pakub välja tegevusplaani.
MEDITATIIVSE TERAAPIA SEANSID koosnevad:
– sissejuhatavast vestlusest,
– teraapiaprotsessist,
– kokkuvõtvast vestlusest.
Sissejuhatavas vestluses keskendutakse senisele tagasisidele ja häälestutakse käesoleva seansi eesmärgile. Teraapiaprotsessi läbib klient poollamavas asendis, mugavas teraapiatoolis, terapeudi juhendamisel lõdvestunud seisundis, kuid olles ärkvel ning endast teadlik. Kokkuvõtva vestluse käigus saab klient konkreetsed soovitused ja nõuanded edaspidiseks. Kogu protsess kestab 2-2,5 tundi. Soovi korral saad endale tellida seansipõhise personaalse meditatsiooni, et ennast jätkuvalt toetada just Sulle oluliste märksõnadega.
Me kõik oleme erinevad.
Meil on erinev minevik, taustsüsteem ja isiksus.
Meil on erinevad vajadused, eesmärgid ja võimekus.
Teraapia tulemused on mõjutatud eelkõige sellest, KUI VÄGA INIMENE MUUTUST SOOVIB!
Soov ja vajadus muutusteks tekib aga tihti alles siis, kui teisiti enam edasi ei saa. Kui olukord on juba äärmuslik ja tulevik tundub hirmutav.
Teraapia esmane mõju on tavaliselt siiski tuntav juba peale esimest seanssi ning iga järgnev kord loob täiendavad muutused. Inimene ise otsustab ja valib, kui kaugele ta soovib protsessidega minna ning milliseid olukordi lahendada.
Kui tegu on väga konkreetse eesmärgiga ja inimese taustsüsteem võimaldab, siis võib ka ühe seansiga tekkida vajalik muutus.
Teraapia on koostöö kliendi ja terapeudi vahel ning parima tulemuse saavutamiseks annab terapeut kliendile jooksvaid nõuandeid ja soovitusi. Neid järgides on tulemused oluliselt kiiremad ja püsivamad. Iga inimene vastutab ise oma tervenemise eest – terapeut on suunav ja juhendav teekaaslane, kes annab endast parima kogu protsessi vältel.
Nagu ikka sõltub kõik olukorrast. Pikaajalised probleemid on tihti erinevatest emotsioonidest ja taustast tingitud ning omavahel tihedalt läbi põimunud. Seega võib minna mitmeid seansse enne kui püsivad muutused tekivad. Enamasti on esimesi tulemusi näha siiski juba esimese või teise seansi järel. Noortel ja eriti lastel toimuvad muutused kiiremini ja kergemalt, kuna mustrid on veel värsked ega ole saanud osaks isiksusest. Tasub teada, et inimese eesaju saavutab oma küpsuse ja suudab elu ning kogemusi adekvaatselt hinnata alles umbes 25.- ndaks eluaastaks. Seega on laste ja noorte aju palju plastilisem ja muutused salvestuvad kiiremini ning effektiivsemalt. Kuna teraapiaseansside eelduseks on tunniajane esmakohtumine, siis tasub tulla oma murega kohale ja peale vestlust terapeudiga on juba kergem otsustada, kuidas edasi liikuda.
broneeri aeg
Kuidas meditatiivne teraapia aitab...?
Depressiooni seisundis olev inimene ei taju elu ja maailma täiel määral. Tema maailmapilt on kitsenenud ja kuna ta ei näe kõiki võimalusi, ei näe ta ka piisavalt lahendusi. Nii võib tunduda, et kõik on juba proovitud ja miski ei toimi. Lootus kaob ja inimene vajub aina sügavamasse auku. Depressiooni sügavamad põhjused võivad jäädagi leidmata, sest me ei suuda iseennast ja oma probleeme teise nurga alt näha. Veelgi enam – me ei pääse ligi sügavale alateadvusesse, kuhu on mingil hetkel minevikus istutatud tugev negatiivne tunne, otsus, uskumus. Edasise elu jooksul leiame oma veendumustele aina kinnitust ja negatiivsus süveneb veelgi. Lõpuks hakkab kõik see meie sees oma elu elama ja muutma meie isiksust.
Kui meie tunnetest ja uskumustest saab meie isiksus (ja see ei meeldi meile), siis hakkab elu olema üks lõputu kannatus – talumatu lootusetus. Kui aga leida üles see emotsioon, sündmus või otsus meie minevikust, kust kõik see jada alguse sai, siis on võimalik justkui „toas tuli põlema panna“ ja näha olukordi teistsuguse pilguga. Meditatiivne teraapia võimaldab sellised hetked üles leida ja need olukorrad ära lahendada. Sellega kaasneb koormast vabanemine ja uute võimaluste nägemine. Inimesel tekib teadmine, et tal on alati valikuvõimalus ja et valikuid on palju. Tundes võimu oma elu üle ise otsustada, tekib taas lootus, unistused, eesmärgid.
Inimene kellel on eesmärgid, ei ole enam depressiivne.
Äreva seisundi taga on hirm ja ebakindlus. Hirm, et midagi läheb nii nagu ei soovita, hirm, et ei olda piisavalt hea, osav, pädev jne. Enamus inimesi, kes tunnevad ärevust, usuvad sisimas, et nad ei ole küllalt väärtuslikud ega piisavad. Kuigi enamasti tekib ärevushoog pingelistes olukordades, siis võib see tekkida ka ootamatult ja ilma nähtava põhjuseta. Põhjus on siiski olemas ja peitub sügaval alateadvuses ning tühine ja märkamatu mõte või olukord võib
vallandada paanikahoo. Kannatuste taga on meie enda veendumused ning erinevad emotsioonid ja tunded, mis on saanud meie eksistentsiga üheks, mõjutades meid peenel ja märkamatul moel. Lõdvestunud meditatiivses seisundis on võimalik terapeudi juhendamisel leida üles koormavate tunnete ja uskumuste algpunkt ning vabaneda sellest, mis meie elu hävitab. Negatiivsed tunded asendatakse toetavate väärtustega ning tekib võimalus näha elu uue pilguga.
Terve keha on võimeline meie isusid edukalt reguleerima läbi erinevate füsioloogiliste protsesside. Kui keha ei ole terve ja ei funktsioneeri korrektselt või kui keha on negatiivselt mõjutatud (ala-)teadvusest, siis võib olla tagajärjeks häirunud toitumine. Ehk siis isu kas kasvab liiga suureks või kaob sootuks, tekivad sundmõtted ja -käitumine.
Probleemile lahendust otsides tuleks keskenduda füüsilise tervise taastamise kõrval ka vaimsele tervisele. Toitumisnõustamisest siin üksi ei piisa ning alustada tuleks emotsionaalsete põhjuste leidmisest. Me oleme kõik inimestena sisuliselt OMA KOGEMUSTE TULEMUS ning miski nendes kogemustes on põhjustanud mõtted, tunded ja uskumused, mis on viinud toitumishäireni.
Kuna meie teadvus (mõtlemine!) ei anna meile otse küsides tihti mingeid vastuseid, siis annab meditatiivne teraapia võimaluse peidetud põhjuste leidmiseks läbi alateadvuse. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid ja erinevaid ning terapeudi juhendamisel on võimalik leida iga inimese ISIKLIK VALUPUNKT, mis toitumist mõjutab.
See on probleem, millesse ei tohiks kergekäeliselt suhtuda ega loota, et küll läheb ise üle. Pigem on tegu süveneva protsessiga ning kuna keha on väga vastupidav ning meel allub harjumustele, siis võib olukord tasapisi hakata mõjutama ka inimese ISIKSUST.
Kui häirunud toitumine puudutab lapsi, siis on see tihti seotud perekondliku olukorra ja vanematega. Lapsed on väga tähelepanelikud, kuid ei oska oma tundeid veel mõista ning toimuvast õigeid järeldusi teha. Lahendades probleemid perekonnas, võivad kaduda ka lapse toitumishäired.
Paralleelselt teraapiaga tuleb tegeleda ka toitumise kaardistamise ja nõustamisega. Täpsem tegevuskava pannakse kokku esmakohtumisel vastavalt terapeudi soovitustele ning kliendi soovidele ja võimalustele. .
See on probleem, millesse ei tohiks kergekäeliselt suhtuda ega loota, et küll läheb ise üle. Pigem on tegu süveneva protsessiga ning kuna keha on väga vastupidav ning meel allub harjumustele, siis võib olukord tasapisi hakata mõjutama ka inimese isiksust.
Kui häirunud toitumine puudutab lapsi, siis on see tihti seotud perekondliku olukorra ja vanematega. Lapsed on väga tähelepanelikud, kuid ei oska oma tundeid veel mõista ning toimuvast õigeid järeldusi teha. Lahendades probleemid perekonnas, võivad kaduda ka lapse toitumishäired.
Paralleelselt teraapiaga tuleb tegeleda ka toitumise kaardistamise ja nõustamisega. Täpsem tegevuskava pannakse kokku esmakohtumisel vastavalt terapeudi soovitustele ning kliendi soovidele ja võimalustele.
Kuna meie teadvus on ühendatud meie kehaga, siis on kõik, mis kehaga toimub otseselt seotud meie teadvuses toimuvaga. Keha mõjutab lisaks toitumisele ja füüsilisele keskkonnale ka emotsionaalne keskkond (läbi teadvuse) – see mida me tunneme, usume, arvame, mõtleme. Sellest, kas see mõju on positiivne või negatiivne sõltub ka meie keha seisukord. Kui keha on haigestunud või kogeb vaevusi, on see märk sellest, et füüsilise keskkonna või teadvuse mõju on negatiivne.
Lühidalt – kui inimene kogeb emotsionaalseid kannatusi, kannatab ka tema keha. Kannatuste püsima jäädes võivad tekkida füüsiliselt tajutavad, haigusteks nimetatud seisundid. Toitumine ja eluviisid on siis kas leevendavad või süvendavad asjaolud. Meditatiivse teraapia abil saab leida üles tervist mõjutavad emotsionaalsed blokeeringud ja muuta negatiivsed mustrid positiivseteks. Alateadvuse tasandil tehtud muutused hakkavad toetama keha tervenemist.
Terapeudilt saadud juhendeid järgides saab toitumist, elu- ja mõtteviisi jälgides liikuda tervenemise suunas.
Suur osa meie suhetest baseerub sellel, mida me endast arvame. Kas Sa tunned, et oled väärtuslik, kas sa armastad ennast ja kas sa oled enesekindel?
Kui ei, siis on sul suure tõenäosusega probleeme igasugustes suhetes, sh armusuhetes. Väärtusetus, enesearmastuse puudus ja ebakindlus on kolm peamist põhjust, mis meie elus kannatusi tekitavad ning need kõik on pärit meie minevikust. Oma kogemuste põhjal otsustame me alateadlikult ära, kui väärtuslikud me oleme ja salvestame selle teadmise programmina iga halva kogemusega järjest kindlamalt oma alateadvusesse. Raske on lahendada suhteprobleeme olles ebakindel ning raske on leida sobivat partnerit, kes meid armastaks, kui me ise ennast ei armasta. Meditatiivne teraapia aitab sul taastada ühenduse oma põhiolemusega ja sa saad teada, milline sa oled ilma valu, hirmu ja kannatuseta.
Me kõik oleme väärtuslikud oma erilisel moel. Sinu õnn võib olla just selle tõdemuse taga.
Kui ei, siis on sul suure tõenäosusega probleeme igasugustes suhetes, sh armusuhetes. Väärtusetus, enesearmastuse puudus ja ebakindlus on kolm peamist põhjust, mis meie elus kannatusi tekitavad ning need kõik on pärit meie minevikust. Oma kogemuste põhjal otsustame me alateadlikult ära, kui väärtuslikud me oleme ja salvestame selle teadmise programmina iga halva kogemusega järjest kindlamalt oma alateadvusesse. Raske on lahendada suhteprobleeme olles ebakindel ning raske on leida sobivat partnerit, kes meid armastaks, kui me ise ennast ei armasta. Meditatiivne teraapia aitab sul taastada ühenduse oma põhiolemusega ja sa saad teada, milline sa oled ilma valu, hirmu ja kannatuseta.
Me kõik oleme väärtuslikud oma erilisel moel. Sinu õnn võib olla just selle tõdemuse taga.
Vanemad on reeglina esimesed inimesed keda me sündides kohtame ja kui veab, saadavad nad meid kuni suureks kasvamiseni või kauemgi. Igalühel on oma lugu. Kõigil ei ole mõlemat vanemat ja mõni on oma vanematest täielikus teadmatuses. Paljudel on mõlemad vanemad olemas, kuid nad pole kunagi tundnud ennast turvaliselt. Mida väiksem on laps, seda ähmasem on tema taustainfo maailmast. Me ei tea mitte tuhkagi sellest elust ega inimestest (väidetavalt) kui me siia ilma sünnime. Tundub aga, et meil on millegipärast võime tajuda armastust, lähedust, turvatunnet või selle puudumist. Omamata taustinfot maailma ja elu kohta, hakkame me oma kogemuste põhjal järeldusi ja otsuseid tegema. Me jälgime oma vanemaid, nende reaktsioone, hinnanguid ja seisukohti. Me märkame erinevusi teiste peresüsteemide vahel. Tekib palju küsimusi aga vähem saame vastuseid. Vastused võivad hakata meie pisikeses peas formuleeruma vales suunas ja süveneda võltsteadmistena.
Meditatiivses teraapiaprotsessis saad sa unikaalse võimaluse oma lapsepõlves tehtud otsused ja järeldused täiskasvanu pilguga üle vaadata. Tekib võimalus näha oma vanemaid lihtsalt inimestena, kes ei ole täiuslikud (nagu me isegi), kuid kes enamasti andsid endast parima sellega mis neil oli. Taipad, et nii nagu sina oled oma vanemate mõjusääris kasvanud, on sinu vanemad oma vanematest mõjutatud jne jne. Meie heaoluühiskonna ajalugu ei ole just pikk ja võimalusi mõistmiseks ei ole vaja enamasti kaugelt otsida. Olles sügaval endas mõistnud oma vanemaid ja andestanud neile, vabaneb hulgaliselt ebavajalikke pingeid teie omavahelises suhtluses ning esile saavad kerkida armsad mälestused või ka lihtsalt tänutunne saadud elu eest.
Meditatiivses teraapiaprotsessis saad sa unikaalse võimaluse oma lapsepõlves tehtud otsused ja järeldused täiskasvanu pilguga üle vaadata. Tekib võimalus näha oma vanemaid lihtsalt inimestena, kes ei ole täiuslikud (nagu me isegi), kuid kes enamasti andsid endast parima sellega mis neil oli. Taipad, et nii nagu sina oled oma vanemate mõjusääris kasvanud, on sinu vanemad oma vanematest mõjutatud jne jne. Meie heaoluühiskonna ajalugu ei ole just pikk ja võimalusi mõistmiseks ei ole vaja enamasti kaugelt otsida. Olles sügaval endas mõistnud oma vanemaid ja andestanud neile, vabaneb hulgaliselt ebavajalikke pingeid teie omavahelises suhtluses ning esile saavad kerkida armsad mälestused või ka lihtsalt tänutunne saadud elu eest.
Andastamine on tihedalt seotud meie ego ja õiglustundega. Kui neid on riivatud, siis tundub andestamise raske või isegi võimatu. Kuidas andestada vaimset või füüsilist vägivalda, erit kui see on kestnud kaua või olnud suunatud abitu lapse vastu? See ei ole kerge, kuid see on võimalik. Meditatiivne teraapia toimub seisundis, kus oleme ühenduses oma hingetasandiga, parima osaga endast! Sellises seisundis laotub olukord meie ette hoopis teises valguses – selles on rohkem nüansse ja suurem taust kui tavateadvusest lähtudes. Terapeudi hoolikal juhendamisel on võimalik leida mõistmine, selgus ja rahu endas ning andestus järgneb loomulikult ja iseenesestmõistetavalt.
Iga olukord on siiski erinev ning mõnikord ei piisa ühest seansist, et lõplikult andestada. Väga traagilised olukorrad vajavad ettevalmistavaid seansse ja kliendi edusammude hoolikat jälgimist. Siin on oluline inimese enda tahe edasi liikuda ja koormast vabaneda. Täpne tegevusplaan luuakse esmakohtumisel koos terapeudiga.
Iga olukord on siiski erinev ning mõnikord ei piisa ühest seansist, et lõplikult andestada. Väga traagilised olukorrad vajavad ettevalmistavaid seansse ja kliendi edusammude hoolikat jälgimist. Siin on oluline inimese enda tahe edasi liikuda ja koormast vabaneda. Täpne tegevusplaan luuakse esmakohtumisel koos terapeudiga.
Meditatiivne teraapia aitab leida üles takistused edu ja külluse saavutamisel. Terapeudi abiga leitakse nö. „klaaslagi“, mille me endale tihti piiranguna ette paneme. Kuna see on „klaasist“, siis me ei näe seda, kuid see on seal olemas ja sellest kõrgemale ega kaugemale ei luba meie alateadvus meil minna. Kui oled saavutanud ühenduse oma „originaalminaga“, näed et sinu võimalustel ei ole piire ees ega lage peal. Sa hakkad nägema seni peidus olnud võimalusi ja lahendusi.
Küllus ei ole ainult materiaalne heaolu vaid hõlmab külluslikke võimalusi igas eluvaldkonnas, sh. tervis, suhted, reisimine, õppimisvõimalused jne. Külluseprotsessi läbimise eelduseks on emotsionaalsete ja kehaliste bokeeringute eemaldamine. Täpsemat infot saad terapeudilt esmakohtumisel.
Küllus ei ole ainult materiaalne heaolu vaid hõlmab külluslikke võimalusi igas eluvaldkonnas, sh. tervis, suhted, reisimine, õppimisvõimalused jne. Külluseprotsessi läbimise eelduseks on emotsionaalsete ja kehaliste bokeeringute eemaldamine. Täpsemat infot saad terapeudilt esmakohtumisel.
Kas meditatiivset teraapiat saab teha ka lastele ja noortele?
Laste kogemused on veel värsked ega ole saanud aastakümnete jooksul tugevateks mustriteks vormuda. Laste teraapiaseansid on mängulised ja muinasjutulised ning probleemid lahenevad kergemini ja loomulikumalt. Kuna laste probleemid on peaaegu alati tingitud olukorrast perekonnas, siis on tugevalt soovitatav ka vanematel teraapia läbi teha. See annab teadmise sellest mida laps teraapias kogeb ning enamasti lahenevad vanemate teraapiaprotsesside läbi ka laste probleemid. Väiksemate laste puhul võiks vanemate teraapia eelneda teraapiale lapsega. Vanematel on soovitatav esimesele seansile tulla ilma lapseta ning terapeudiga koostöös luuakse tegevuskava edaspidiseks.
Vanematena on meil võimalus oma laste tulevikku mõjutada, pakkudes neile igakülgset tuge ja abi mida nad vajavad. Laps on laps kuni 18 a saamiseni ning vajab teinekord tuge ja abi veel kauemgi. Laps ei oska alati ise hinnata, kas ta vajab abi – igasuguse kahtluse puhul on kindlam südamerahu saamiseks terapeudiga nõu pidada.
Kuidas saab meditatiivne teraapia lapsi aidata?
Lapsed on küll erilised olevused, kuid tegelikult samamoodi haavatavad ja tundlikud nagu täiskasvanudki. Tihti mõtleme, et laps ei saa paljudest asjadest aru ja alahindame olukordade mõju lapsele. Lapsed on väga tähelepanelikud aga ka tublid varjajad, sest ei taha oma vanematele muret tekitada. Lapsed võivad uskuda, et nemad on probleemides süüdi või siis ei oska oma tundeid vanemale väljendada. Tihti märkame tõsiseid probleeme liiga hilja, kui laps enam ise hakkama ei saa ja leevendust väljastpoolt kodu otsima hakkab.
Kui sinu laps on elu muutuste keskel kannatada saanud, siis tuleta meelde, mida sa endale lubasid kui ta sündis. Sa tahtsid pakkuda talle parimat! Ära süüdista ennast ELU keerdkäikude pärast – lihtsalt anna endast parim NÜÜD ja PRAEGU.
Terapeudi juurde võiks konsultatsioonile tulla kui:
-laps on üle elanud trauma
-laps on kogenud leina või kaotust
-laps on üle elanud vanemate lahkumineku
-lapsel on raske kohaneda kasuvanemaga
-lapsel ei ole sõpru ja ta tunneb ennast üksikuna
-laps on kogenud koolikiusamist
-laps kogeb armukadedust pere teiste laste vastu
-lapse toitumine on häirunud või probleemne
-laps nutab tihti ja justkui ilma põhjusetagi
-lapse käitumine on äärmuslik ja kontrollimatu
-lapsel on seletamatuid tervisehäireid
-lapse toitumine on häirunud ja murettekitav
-laps on vägivaldne endast väiksemate või loomadega
-lapsel on koolis õpiraskusi või ei soovi laps koolis käia
-lapse käitumine on ootamatult ilma näilise põhjuseta muutunud
-laps on kogenud lähedase pereliikme depressiooni või raskeid üleelamisi
-laps ei tundu olevat terve ja õnnelik oma vanusele vastava käitumisega
Sõltuvalt probleemist võib esmasele kohtumisele tulla ka ilma lapseta (enamasti kui laps on alla 12 a) – täpsustamiseks kirjuta info@toitumisjateraapiakeskus.ee
Alaealiste (alla 18 a) kliendi nõustamiseks on vajalik lapsevanema luba. Nõustamisprotsessid toimuvad siiski privaatselt ning on konfidentsiaalsed vastavalt seadusega ettenähtud korrale. Kui alaealine vajab abi ja nõustamist, aga vanem ei ole sellega nõus, siis on lapsel õigus pöörduda abi saamiseks Lastekaitse poole.
Info
- Tel +372 59 119 468
- Viimsi Äritare, Paadi tee 3-324
- info@toitumisjateraapiakeskus.ee
sotsiaalmeedia
Vaata lisaks
- Ilus Terve Elu OÜ
- Reg. nr. 16184580